Monday, June 27, 2011

Navy Seals - LD June 2011


Minthan ding gelkhoh pen’a nei hilou in, gamsung’a ding’a manchah phatah hijo ding’a siemdoh’a ana um US Navy SEALs ho’n tuchung’a Osama Bin Laden ahin tha jieng phad’u hin a minthang khel khel ding’a siemdoh ahilou vang uvin aminthanna’u asang lheh tai. Hiche thu in vannuoi ahin holing jieng phad hin US Navy SEALs hochu itobang lom lom’a bawltheina nei hi’u ham tichu mitin bildona ahipen maitai. Hiche toh kilhon chun amaho chaloh dan hednuomna zeh zong hintin, 1990 kum’a ana ki release Navy SEALs film chu film lui lam in ana chieta zong leh vannuoi leisiet chung’a tulaitah’a ding’a film kiha vetpen leh akiha download pen asuohdoh ta’n ahi. Hibang lomlom’a mitin in angaisang US Navy SEALs ho thusim chomcha hizong leh laijonho bildona guilhunsahna ding in LD in chomcha’n athusim’u ahin tahlang nuom’e.
Navy SEALs hi WW II laiya United States Navy in gam velhi’a, thuchien khuolding le sepaiho hung nading suhtub ding gelna’a ana phudoh’u ahiye. Hiche akuon chun 1942 kum in US Army le Navy ho kithuo’n Amphibious Scout and Raider school chu Fort Pierce, Florida mun’ah ana phutdoh tauve. Army le Marine corps akuon’a bomb toh kisaiya thepna neiho le tuithiem sepaiho Naval Combat Demolition Unit (NCDU) nuoiya training kipeji ahiuve. NCDU hi US in 1942 kum’a North Africa anasad laiya Operation Torch a ana manpan’u ahitai. Operation Torch alolhin toh kilhon in 1943 kum apat Amphibious Scout and Raider School in a syllabus uvah Underwater demolition ahin jaosah pan tauvin ahi. Hinla 1943 November a Tarawa kibuluna’a Marines tamtah in galmun lhun masang’a thina anatuo zeh uvin Rear Admiral Richmond K Turner lamkaina’n Underwater Demolition Team ahin phutdoh kit uvin ahi. Hiche a hi Naval Construction Battalion (Seabees) akuon Navy personnel ho ki volunteer uva, sepaiho galsadna ding mun vetlhih dan le sepaiho lampi guontuoh dan training kipeji ahiuve.
President John F. Kennedy (World War II Navy Veteran) in Southeast Asia a thilsuohho akuon galguh bawlho douding’a special operation team angaikhoh dan ana phuongdoh in ahi. Hiche toh kilhon chun May 25, 1961 kum’a athuseina khat’ah US Army Special Forces ho jaana lientah apieh ban’ah Special Forces suhhadna ding in $ 100 million ana pedoh in ahi. Chule March 1961 in Arleigh Burke, Chief of Naval Operation in guerilla and counter-guerilla unit phudoh ding in hedpina ana neita’n ahi. Hiche unit hohi tuinuoi, lei chung le vanlaijol’a zong manchah thei ding’a training kipe ahiuve. Hiche hi Navy SEALs (Sea Air Land) ho hung kipatna ahi. SEALs member hohi atamjo Navy te Underwater Demolition Team akuon ahiuvin, galsad dan experience phatah neisa ahiuve. Navy te Amphibious Forces ading in zong amaho hi apoimo lheh jieng uve.
Navy SEALs hohi US Coasts lah’a hopni in akikhen uve (Team One le Team Two). Team One ahileh Naval Amphibious Base Coronado, San Diego, California ah aum uvin, Team Two ho Naval Amphibious Base Little Creek, Virginia Beach, Virgnia ah aumkit uvin ahi. SEALs member hohi khut’a kinahda’n, parachute a kikhai dan, demolition le paochuom chuom ho kihil ahiuve. Chule Underwater Demolition Team replacement training zong abawlkit uve. SEALs team ding’a lhinna aneitieng’u leh SEAL Basic Indoctrination (SBI) training Cuyamaca muol’a Camp Kerry mun’ah aneikit jiuvin ahi. SBI achai tieng uleh Platoon a lud uva, Platoon training abawlkit ji nahlai’u ahiye. Chule CIA nuoiya um Special Activities Division (SAD) le Special Operation Group (SOG) in SEAL akuon’a sepai alahludji’u ahi.
US Navy SEALs hohin alhangpi’n Specal Warfare Operator Naval Rating le Navy Enlisted Classification (NEC) 5326 amuna ding uvin kumkhat val training aneikit jiuvin ahi. Navy SEALs zouse’n hapta 24 sung “A” School kiti Basic Underwater Demolition / SEAL (BUD/S) school a basic parachutist course achai uva chuzou tieng leh hapta 18 sung SEAL Qualification Training aneikit ji’u ahi. Sailor koi hizong leh Hospital Corpsman nuoi ahilou leh Navy Special Operation Combat Medic course abawl uva, chuzou tieng leh operation force a jaotheina ding’a NEC SO-5392 amuteidi’u angaiyin ahi. Achung’a hose achaitieng’u leh gal’a kuonthei ahina ding uvin lha 18 sung training aneikitji nalai uve. Hiche sung lehin vang training dang banglou tah in suty akithum thei tauve.
Navy SEALs training hi voluntary ahi’n, officer holeh training bawl ding’a lhendoh’a umho’n alang lang’a training aneiji’u ahi. SEAL candidate ding chu pasal hiding, Navy le Coastguard akuon US Citizen, kum 18-25 kikah mi hitei ding ti ahi. Kum 17 nuoilam mi koitobang ajaonuom aum leh nu le pa phalna aneitei ding angaisah uve. Amaho chun kum 29/30 sung atoh theidi’u ahi. Hiche’a jaothei ding hochu high school zousa, aniempen’a ASVAB a mark 220 amudi’u, chule English pao hedna phatah anei’uh ngai ding ti ahiye. Hiche ho zouse chung chuon’a chu a khomu theina aniempen’a 20/75 hiding, ahilou zong leh 20/20 changeiya suhdih theiho zong hithei, chule umchan thiem, khamna theiya kibuollou mi hiding ti zong ajaosah khel khel uve.
BASIC UNDERWATER DEMOLITION/SEAL (BUD/S)
Naval Special Warfare Command aum akuon in BUD/S ahin personnel ho zouse Physical Training Rehabilitation and Remediation (PTRR) kipe ahiuve. Hiche BUD/S training sung ahin hapta thum sung Indoctrination Course kiti INDOC aum in, hiche hi phase thum in ahomkhen uve: (i) Physical Conditioning (hapta 3 sung), (ii) Diving (hapta 8), (iii) Land Warfare (hapta 10). Hiche hi officer ho leh personnel ho tha le zung siemtubna ding, leadership aneithei nadi’u le team khat’a pankhom zing theina ding’a abawlsah ji’u ahi.
Phase masapen ahin BUD/S student ho zouse’n “Boat Crews” ti in mi 6-8 in akihom khen uve. Hiche phad sung hi Hell Week zong akiti. Azehchu pungkah 132 sung’a kicholduona phad anei jilou’u ahi. Ahinla achol behseh ho’n Drop on Request (DoR) apieh theidi’u phalpieh ahiye. DoR peho le akisukha ho simtha in hiche phase sung ahin training bawl 70-80% tobang paidoh in aumji tauve. Amaho chu training zoulou ahi mai tauve. Voluntary ahizeh in training zoulou, abul akuon’a kithahpat nuom aumleh apomkit thou uve. SEALs member nivei thumvei cheng BUD/S bawl zong aumdapoi.
SEAL QUALIFICATION TEST (SQT)
BUD/S a selection muho’n NEC-5326 muna ding’a NSW nuoiya SQT abawlkitji’u ahi. SQT hi hapta 26 sung ahi’n, thilbai ahipoi. Ahahsa val behseh jieng’e atiuve. SEAL khat hitheina ding in Basic le Advanced Skill zouse akihil jiuvin ahi. Hiche’a akihilna ho’u chu - SERC, Tactical Air Operation le Combat Medicine, Communications, Advanced Special Operations, Maritime Operations, Combat Swimmers, Land Warfare, Close Combat Weapons and Assaults chule adang dang ahiuve. Hiche sung a hi 20 Man Platoon le 10 Man Squad a kihom khenji ahi tauve. Platoon khat lamkai le vesui ding in PLT Mentor/Chief khat chieh apansah jiuvin ahi. SQT zoulou’a kitanglha zong tamtah ana umkitji’e.
SQT staff ahin Platoon thum/Phases of Cadre (Maritime Assault, Urban Assault le Rural Assault/Land Warfare) aum in ahi. Hiche phase hi Post Platoon khat le instructor squad ni in alamkaiji ahiye. SQT ahin chai tieng’u leh SEAL hitheina ding in NEC-5326 adelsah kit nalai uve. Hiche zou tieng chule hoilaimun hizong leh manchah thei ahiji tauve. SEALs member hohi Special Warfare Operator (SWO) ti’ ana kihe ahiuve.
SEAL TROOP (TRP) TRAINING
Seal khat hita zongle’u amaho ding in kicholduona phat aum thei dieh puon ahi. Azehchu SQT achai tieng’u leh SEAL Team akuon’a order le assignment hung chan chu atohdi’u ahijieng’e. Pre-deployment Work-up anei zing uvin, hiche hi lha 12 le 18 kikah sung’a ding  in phase thum in ahomkhen kit uve. Amasapen hi Professional Development Phase (PRODEV) akiti’n, formal le in-formal school ho’ah course jadchuom chuom ahil jiuve. Hiche phad sung ahin Operational Combat Team adi’n qualification le designation poimoho piehdohna anei jiuvin ahi. Hiche phad sung’a azil’uh thepna hochu:- Scout/Sniper, Surreptitious entry, Technical Surveillance Operation, Climbing/Rope Skills, Range Safety Officer, High Threat Protective Security le adang dang ahiye.
Phase nina hi Unit Level Training (ULT) atikit uve. Lhagup sung’a ama ama group (NSWG1/NSWG2) Training detachment a TRP/PLT in anuoiya skills hohi ahilji’u ahi: Small Unit Tactics, Land Warfare, Close Qaurter Combat, Long Range Target Interdiction, Rotary le adang dang ahiye.
Phase thumna hi Squadron Integration Training (SIT) akiti’n, lhagup sungma troop in a conduct, advanced training SEAL Squadron kithuopina toh abawlji’u ahi. Achaina keiya Joint Special Operative Task Force (JSOTF) nuoiya SEALs Squadron pumpi’n Troop Operation kithakhatna ding’a Certification Excercise (CERTEX) abawlji’u ahi. Hiche CERTEX achai tieng’u leh SEAL Squadron ahung hitauvin, deployment ding’a lhing mong mong ahi tauve.
SEAL TEAMS
SEAL Team hi group ni’n akihom khen’e. Naval Special Warfare Group One (West Coast) le Naval Special Warfare Group Two (East Coast). Hiche teni hi Naval Special Warfare Command nuoiya um’ah ahi. NSWC hi NAB Coronado, California a um ahi. 2006 chan in Navy SEALs Team 8 ana umdoh’e. Hiche Navy SEALs team hohi Vietnam gaal akuon’a group ni’a hung kihomkhen ahi. Tulaitah’a SEALs Team aum hochu Team 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8 le 10 ahiuve. Amaho hi leisiet chung hoilai hizong leh akhoh chan’a manthei jieng ahiuve. Tuchung’a Pakistan gamsung’a um Abbottabad mun’a Osama Bin Laden that’a kisei SEAL Team 6 hi umlou hi’ah ahiye. Hiche hi media ho hedkhiel zeh’a Team 6 dan’a kisei ahi’n, atahbeh in Navy SEALs ahin Team 6 aumpoi.
Navy SEALs Team khat hi Navy Commander (0-5) in alamkai ahi’n, operational SEALs Platoon phachuompi le head quarter khat anei chieh uve. Navy SEALs team khat in Staff Head Quarter le 40 men troop thum chieh anei uvin, hinla akhohna mun’ah squad 4 ahilou leh 4-5 men Fire Team 8 jen in akihomkhen thei uvin ahi. Navy SEALs Team khat ahin troop holeh staff ho pum in personnel mong mong 300 tobang aum chieh uve. Navy SEALs Platoon khat ahin OIC (Officer in Charge/0-3), AIOC (Asst. Officer in Charge /0-2), Platoon Chief (E-7), Operation NCO/LPO, le Operation E-5 apat E-7 aum in ahi. Troops le Platoon ho’a aluboh pen chu Commander/OIC le Senior Enlisted NCO (Senior Chief/Chief) ahi.

No comments:

Post a Comment

Note: Only a member of this blog may post a comment.